Enesehoid on investeering, mitte luksus – kuidas jääda koolitajana inspireerivaks, motiveerivaks, toetavaks ja pidevalt arenevaks ent sealjuures mitte läbi põleda?
Täiskasvanute koolitaja töö on inspireeriv, kuid nii vaimselt kui ka emotsionaalselt nõudlik ja väljakutseid pakkuv. Koolitajalt eeldatakse mitte ainult teadmiste edasiandmist, vaid ka õppijate motiveerimist, keeruliste olukordade lahendamist ja õpetamisstiili kohandamist vastavalt sihtrühmale. Kui koolitaja ei hoolitse oma vaimse ja füüsilise heaolu eest, võib selline pidev võimete piiril balansseerimine viia läbipõlemise või motivatsioonilanguseni. Enesehoid ei ole pelgalt sõnakõlks või heaolunipp, vaid hädavajalik investeering, mis aitab igapäevaelus hoida töövõimekust ja säilitada tasakaalu.
Piiride seadmine ja töökoormuse juhtimine
Paljud koolitajad töötavad vabakutselistena või osalise koormusega, sageli mitmes erinevas kohas, mis võib viia ületöötamiseni ja lõpuks läbipõlemiseni. Lisaks on koolitajatel kalduvus võtta endale lisakohustusi, sest soovitakse ju õppijatele pakkuda parimat võimalikku kogemust.
Pakun mõned enesehoiunipid, mis, nagu täiskasvanuõppes ikka, võivad olla nii uus teadmine kui ka unustatud vana kordamine:
Planeeri oma nädal ette – võta näiteks pühapäeval 10–15 minutit ja vaata üle järgmis(t)e nädala(te) ajakava ning määra kindlad töö- ning puhkeajad. Imeline, kui neist ka kinni pead.
Kasuta ajajuhtimise tehnikaid – näiteks Pomodoro meetod (25 minutit tööd, 5 minutit pausi) aitab vältida vaimset kurnatust. Samuti on efektiivne „time blocking“ ehk tööaja jaotamine plokkideks (nt hommikul – materjalide ettevalmistamine, pärastlõunal – koolitus, õhtul – puhkus) - leia endale sobiv.
Õpi ütlema “ei”! Kui töökoormus muutub liiga suureks, ole julge ja keeldu lisakohustustest või delegeeri ülesandeid teistele – sa ei pea kõike ise tegema.
Sea piirid tööalasel suhtlusel – väldi tööalastele e-kirjadele ja telefonikõnedele vastamist pärast tööpäeva lõppu. See on sinu taastumise aeg.
Vaimse tervise hoidmine
Täiskasvanute koolitajana puutud kokku väga erinevate inimeste ja ootustega. Emotsionaalselt keerulised koolitused, näiteks konfliktsete osalejatega töötamine või tundlike ja keeruliste teemade käsitlemine, võivad tekitada stressi.
Lepi sellega, et sa ei saa kõiki aidata. Koolitaja ülesanne on küll juhendada ja toetada, kuid lõppkokkuvõttes vastutab õppija ise oma arenguteekonna eest.
Vajadusel kasuta lõdvestustehnikaid – näiteks hingamisharjutused, nagu 4-7-8 tehnika (4 sekundit sisse hingata, 7 sekundit hinge kinni hoida, 8 sekundit välja hingata) või ükskõik milline just sulle sobiv hingamisharjutus – aitavad ennast koguda ja kiiresti rahuneda.
Tee pärast koolitust lühike refleksioon. Küsi endalt näiteks: Mis läks hästi, millega jäid rahule? Mida võiks järgmisel korral teha teisiti? Millised positiivsed hetked koolituspäevast meelde jäid? Või – mida uut sa ise täna õppijatelt õppisid?
Tugivõrgustiku loomine – toetavad kolleegid on nagu turvavõrk, mis ei lase sul kukkuda, vaid püüab kinni ja annab lõpuks ka hoogu kõrgemale lennata.
Planeeri teadlikult puhkepäevi! Anna oma ajule ja kehale puhkust ning võta aega taastumiseks. Vähemalt üks päev nädalas võiks olla täielikult töövaba.
Füüsilise tervise toetamine
Pikaajaline istumine, seismine ja rääkimine võivad põhjustada nii selja-, kaela- kui ka hääleprobleeme. Kui sellele eos tähelepanu ei pöörata, võivad aja jooksul tekkida kroonilised tervisemured.
Koolituse ajal – vaheta tunni jooksul tööasendeid. Kui töötad arvuti taga, kasuta võimalusel reguleeritava kõrgusega lauda ning vahelda istumist ja seismist.
Kui saad, tee iga tunni järel 5-minutiline liikumis- või sirutuspaus. Ka siis, kui oled koolitamas, kaasa õppijad – neile on see samuti vajalik. Lihtsad venitused, näiteks kaela ja õlgade ringid või ette ja külgedele kummardamine, aitavad kehal pingetest vabaneda.
Hoolitse oma hääle eest – soojenda häälepaelu enne koolituspäeva, näiteks ümise või tee kergeid hääleharjutusi.
Joo piisavalt vett – seda pakud oma õppijatele ja ära unusta sealjuures iseennast. Pikaajaline rääkimine võib põhjustada häälepaelte väsimist ja kurgu kuivamist, nii et hoia alati täidetud veeklaas või -pudel käepärast.
Tasakaalus töö ja isiklik elu
Kui töö haarab kogu tähelepanu, võivad isiklikud suhted ja üldine elukvaliteet kannatada. Koolitaja töö on oluline, kuid sama tähtis on ka isiklik elu.
Hoia teadlikult aega pere ja sõprade jaoks – teadvusta oma lähedastele pühendatud aega. Ära lükka hetki pere ja sõpradega veetmiseks edasi “paremate aegade” ootuses – nii ei pruugi neid tullagi.
Leia endale mõni tööväline hobi, olgu see siis midagi isetegemise vallast, aktiivne liikumine või sportimine, lastelastega kinos käimine või looduses viibimine – kõik need aitavad sul end koolitajarollist välja lülitada ja elu tasakaalus hoida.
Õpi eristama mida “peab tegema” ja “võib teha”. Mitte kõik ülesanded ei ole võrdselt tähtsad – eelistuste seadmine aitab sul vähendada ajasurvet.
Koolituse läbiviimise metoodika kui enesehoiu võti
Õpetamismeetodite teadlik valik mõjutab nii õppijate kui ka koolitaja heaolu. Liigne rääkimine ja monotoonne loengu pidamine võivad olla kurnavad mõlemale osapoolele, mistõttu tasub kasutada vaheldusrikkaid õpimeetodeid.
Kaasa rohkem õppijaid – rakenda grupi ressursse. Nii erinevad grupitööd, arutelud kui ka interaktiivsed ülesanded võimaldavad koolitajal endale väiksemaid hingetõmbe pause võtta.
Kombineeri erinevaid õppemeetodeid omavahel – kasuta loengute kõrval ka praktilisi harjutusi, juhtumianalüüse ja refleksiooniharjutusi.
Mida õppijakesksem, seda parem – kui osalejad saavad ise aktiivselt panustada ja rohkem vastutust, ei pea koolitaja olema ainus, kes kõike juhib ja selgitab.
Enesehoid ei ole isiklik luksus, vaid professionaalne vastutus, mis aitab tagada, et suudad pakkuda kvaliteetseid koolitusi mitte ainult täna, vaid ka aastaid hiljem. Enda eest hoolt kandes, saavad sellest kasu ka sinu õppijad.
Teadlikku enesehoidmist!
Comments